SEB: huvi tuntakse kulla, võlakirjade ja langusele panustavate ETFide vastu

Valuuta devalveerimise eesmärk on tõsta kodumaiste ettevõtete konkurentsivõimet, muutes riigis toodetud kaubad ja teenused odavamaks välistarbijatele, kes siis peaksid hakkama Hiina toodangut rohkem ostma, sest see on nende jaoks suhteliselt odavam. Eelkõige peaksid sellest võitma sellised Hiina ettevõtted, kes toodavad Hiinas, kasutades kohalikke sisendeid ja tööjõudu, ning müüvad teistesse riikidesse, kus eelistatult võiks olla mõni stabiilne valuuta, mida Hiina jüaani devalveerimine otseselt ei mõjuta, nagu näiteks USA dollar või euro.Samuti võivad devalveerimisest võita näiteks teatud USA ettevõtted. USA impordib kõige rohkem, tervelt 19% kogu impordist, just Hiinast. Võib otsida selliseid firmasid, kes ostavad toodangut sisse peamiselt Hiinast ning müüvad seda edasi USA turul. Nende ettevõtete kasumimarginaalid võivad paraneda, sest nende materjalikulu on suhteliselt odavam. Seejuures tasub tähele panna, et suur osa kaubandusest USA ja Hiina vahel toimub dollarites, mistõttu otsene efekt jüaani muutusest võib olla oodatust väiksem.

Kaotajad:

Hiina valuuta devalveerimine paneb surve alla Aasia regiooni ettevõtted, aga eelkõige nende valuutad. Antud regioonis on arengumaades tootmine jaotunud selliselt, et näiteks tehnoloogiasektoris toodetakse üks detail ühes riigis, teine detail teises ja lõpptoodang võib olla „made in China“. Kui nüüd on Hiina valuuta nõrgem, siis on neil raskem neid detaile kokku osta, mis vähendab koguseid, mida Aasia riikide ettevõtted toodavad, seega ka nende käivet. Kogu maailma keskpankade praegust rahapoliitikat võib nimetada valuutasõjaks. Nüüd on sunnitud devalveerimisele või intressimäärade langetamisele väga tõsiselt mõtlema ka teised arenevad riigid, et oma konkurentsivõimet kaitsta. Kannatada võivad ka Austraalia ja Uus-Meremaa, kes müüvad näiteks suure osa oma põllumajandustoodangust Hiinasse.Valuuta langus muudab kogu ostukorvi tavalisele Hiina tarbijale kallimaks, mille mõjul jääb talle kõige ostmiseks vähem raha kätte. Seega ei saa ta kulutada nii palju riietele, teenustele või ka eksklusiivsematele toidukaupadele ning nimetatud segmentides tegutsevate jaemüüjate käive kukub.Lisaks tootmisele on Hiina ka tarbimise osas maailma kasvuvedur. Devalveerimine nõrgestab otseselt hiinlaste ostujõudu, mis vähendab nõudlust näiteks Euroopa autode ja moekaupade vastu.Niigi suur surve toorainetele kasvab veelgi, sest Hiina on maailma suurim naftaimportija ning üks suuremaid toorainete tarbijaid. Kuna enamik toorainete hindu on noteeritud USA dollaris, siis on Hiinal ka neid kallim osta ning väiksem nõudlus mõjub hindadele negatiivselt.